(1) Maa valik ja maa ettevalmistamine
Pojengile meeldib külm ja kuivus, väldib kuumust ja niiskust ning kardab tugevat tuult ja kuuma päikest, mistõttu tuleks pojengi istutamisel valida kobe muld ja sügav liivsavimuld, mis eeldab, et pojengide istutusplatsid oleksid kõrged ja päikeselised, mitte raske kõrre ning sellel on hea kuivendus- ja niisutamisvõime. 1-2 kuud enne pojengi istutamist võib vao sügavus 50~60 cm, tasandades kõrgesse vagu, kilpkonna seljakujuline, kuivendamiseks vao laius on 1,5-2,0 m, kraavi sügavus on 30 cm ja kraavi laius 40 cm.
(2) Istikute külvamine
Pojengi külvamine ja seemikute kasvatamine sobib peale suvesooja kuni valge kaste eel ehk kuukalendri juuli lõpus. Valige täisosakestega küpsed seemned, leotage neid 24–30 tundi 50-kraadises soojas vees, töödelge neid 24 tundi enne külvi 500–1000 mg/l giberelliiniga ja segage külvamiseks korralikult läbi sobiva koguse taimetuhaga.
Külviaugukülv, ribakülv, aukkülv 6–8 tera augu kohta, iga 20 cm1 augu järel, ribakülvi reavahe 15 cm, kraav 4–6 cm lahti, seemned iga 4–6 cm järel külvamine 1 tera kraavi ja seejärel muld katta. umbes 3 cm, kergelt kastetud, niisutamiseks, võib külvipeenrale varjutada, vältida liigset kastmist, mulla tihenemise vältimiseks, eemaldada enne talve varje, katta peenar õlgede või lehtedega enne külma, et vältida külmakahjustusi, veebruaris järgmisel aastal eemaldage multš ja vesi. Pärast idanemist pöörake tähelepanu mulla kobestamisele ja umbrohutõrjele.
(3) Põllumajandus
Ümberistutamine ja istutamine: pärast lehtede langemist sügisel, st septembris-oktoobris, kaevatakse 2-aastased seemikud välja ja istutatakse ümber. Kaevake süvendid vastavalt ridadele, taimede vahekaugus 50 cm × 30 cm ja sügavus 20–30 cm, ning istutage igasse süvendisse 1 tugev pojeng või 2–3 väiksemat pojengi. Mulla täitmisel tuleb juurestik sirgeks ajada ning juured venitada ja mullaga tihedalt ühendada ning peale istutamist juurte kinnitamiseks kasta.
(4) Kultiveerimine ja umbrohutõrje
Pärast teise ümberistutamisaasta kevadist tärkamist alustame harimise ja rohimisega ning harime 3–4 korda aastas, et hoida maapind umbrohust ja lahtisest pinnasest puhas. Üldjuhul tuleks mulda harida koos harimise ja umbrohutõrjega.
(5) Lugen
Kui aprillis-mais on päikesepaisteline ilm, eemaldage multš, koorige muld risosfääri ümbert, paljastage juured ja laske neil valgust saada. 2–3 päeva pärast kombineerituna harimise ja umbrohutõrjega ning seejärel mulla väetamisega.
(6) Pealiskaste
Pojeng vajab kogu kasvu- ja arengutsükli jooksul erinevaid toitaineid ning kui kasvutsüklis puudub teatud mineraaltoiteelement, ei saa ta normaalselt kasvada ja areneda. Olulised toitained on lämmastik (N), fosfor (P), kaalium (K), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), väävel (S), raud (Fe), mangaan (Mn), tsink (Zn), vask (cu), molübdeen (Mo), boor (B), kloor (Cl), lisaks süsinik (C), vesinik (H), hapnik (O) jne. Nendest olulistest toitainetest, välja arvatud süsinik, vesinik ja hapnik, mis pärinevad peamiselt õhust ja veest, ülejäänud elemendid tarnib peamiselt pinnas.
Mõistlik väetamine on tõhus meede saagikuse suurendamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Kogu pojengi kasvuperioodi jooksul tuleks suure lämmastikuvajaduse ja pilootmuldade madala efektiivse lämmastikusisalduse tõttu anda sobivas koguses keemilist väetist, peamiselt lämmastikku, lämmastikku ja fosforit. Vett kasutatakse väetise reguleerimiseks, et parandada mulla niisutamist ja kuivendusvõimet. Kasutage täielikult ära looduslikud sademed ja põhjaveevarud, liikuge järk-järgult kaevude ja kanalisatsioonist kastmisest sprinkler- ja tilkniisutuseni ning kasutage väetise reguleerimiseks vett.
